Aleksandr fon der Palen
Eestis algas ka kohalike vedude aktiivne areng.
Raudtee kutsekool.
Raudteed Saaremaal.
Revel - Narva rong. Lillekülas.1910.a
Esimene rong saabus Reveli.
Balti raudtee peatehas
Virtsu - Lihula raudtee ehitus.1930.a
1871.aastal lõpetati Balti vaksali hoone (Revel) ehitus.
Tartu raudtee vaksali hoone.
Soomusrong nr.2
Valga. 1919.a , veebruar
Soomusrong Kalew
Esimene elektrirong.
Mustvee raudteejaam.
Tallin-Nõmme rong varsti väljub.
RAUDTEEDE KAART 1940.a
RAUDTEEDE KAART 1943.a
RAUDTEEDE KAART 1952.a
RAUDTEEDE KAART 1955.a
RAUDTEEDE KAART 1962.a
EESTI VABARIIGI
RAUDTEEDE
KAARDID
RAUDTEEDE SKEEM 1878.a
RAUDTEEDE KAART 1920.a
RAUDTEEDE KAART 1923.a
150
EESTI RAUDTEE
RAUDTEE LIIKLUSE
ALGUS EESTIS
JA SELLE EDASINE ARENG
1870
1862
1869
1905
1880
1872
1871
1895
1876
1887
1875
1888
1907
Samaaegselt olid avatud jaamad:
Narva, Vaivara, Toila, Jeve (Jõhvi), Kohtel (Kohtla), Isengoff (Püssi), Sonda, Vesenberg (Rakvere), Katerinen (Kadrina), Taps (Tapa),
Sarlottengoff (Aegviidu), Kedder (Kehra), Revel (Tallinn), Kegell (Keila), Baltijskij port (Paldiski).
Samaaegselt olid avatud jaamad:
Rekke (Rakke), Laisgolm (Jõgeva), Tabbifer (Tabivere), Jurjev (Tartu).
1889
1893
1928
1931
1.augustil 1926.aastal avati kitsarööpmeline Sonda - Avinurme - Mustvee raudtee.
(Pkkus - 62,6 km, 16 jaamast)
1915
TÄNAPÄEVAD
EESTI PEALINNA
RAUDTEE
VAKSAL
Juhtus nii, et tol ajal veel vene kubermangu alla kuuluval territooriumil auruvedurite liikumise alguseks ehitust lõpetada ei jõutud ja hoone anti ekspluatatsiooni alles 1871.aastal.
Raudtee vaksal
Tallinn (Revel)
Reveli raudteekooli õpilased 1898.a
Revel raudtee vaksali perroonil 1873.a
Valga raudtee vaksali hoone 1895.a
Narva-Pihkva reisirongi sõiduplaan.
Haapsalu raudtee jaam.
Vääna end. raudteejaama hoone.
Firmarong "Estonia" 33/34 Tallinn - Moskva - Tallinn
Narva raudteejaam 1913.a
Narva raudteejaam 1918.a
Narva raudteesild 1918.a
Soomusrong nr.2. Tuderna sild 1919.a
Firmarong 67/68 "Tallinn"
Tallinn - Moskva
Reisirongi 508/507 Tallinn-Moskva rongibrigaad.
Vagusaatjateks on üliõpilased.
Tallinn - Varssavi liini avamine
Uus raudteejaam - Koidula.
Viimane Tallinn - Pärnu rong.
Uued rongid Balti jaamas.
Viimane eesti rong Tallinn - Moskva
2015.a
Riisipere - Turba raudtee avamine.2019.a
Vana-Vändra raudteejaam 1929.a
1971 - 1980
Karuse raudteejaam 1948.a
Kitsarööpmeline raudtee
Virtsu - Rapla 1931 - 1968.a
1981 - 1990
Rongiga Peterburist Reveli.
1898.aastal alustati Tallinn-Viljandi raudtee ehitus.
Samaaegselt ehitati Valga - Mõniste - Ape - Gulbene 210 km pikkune raudtee.
1900.aastal avati Türi (Alliku) raudtee jaam. Samaaegselt alustati Türi - Paide raudtee ehitamist.
1900.aastal otoobris avati kitsarpmeline Türi - Paide raudtee.
1898
1900
1901
1917
Narva raudteesild 1923.a
Kiisa raudteesild 1926.a
Reiu raudteesild 1926.a
Sindi raudtee- ja maanteesild 1928.a
Saabub rong Valgast.Mõisaküla 1927.a
Tartu - Petseri raudtee ehitus. Taevaskoja 1929-1930.a
1920
Elva raudtee sild
1916.aastal avati laiarööpmeline raudtee Kohtla-Järve - Kukruse.
1923.aastal avati kaks kitsarpöömelised liinid: Valga - Koikkla (17 km) ja Riiselja - Orajõe (44 km).
1924.aastal võeti üles Ülemiste - Iru raudtee lõik.
1925.aastal avati kitsarpöömeline raudtee Orajõe - Ikla lõigul.
1925.aastal suleti Liiva - Vääna raudteel Vääna - Humala lõik.
1927.aastal võeti üles Narva-Plyussa raudtee. Panid rööpad Narvast Kulgu sadama lõigul.
1928.aastal avati kitsarööpmeline Lelle - Papiniidu - Pärnu raudtee (Pkkus - 82 km).
1927.aastal avati kitsarööpmeline liin Eidapere - Järvakandi.
1929.aastal avati kitsarööpmeline Viluvere - Vändra raudtee (Pkkus - 10 km).
1939.aastal avati kaks kitsarööpmelised Ülemiste - Maardu ja Vasalemma - Murru vangla raudteed.
1940.aastal avati laiarööpmeline raudtee Ülemiste - Järve lõigul.
1940.aastal suleti kitsarööpmeline Romassaare - Kuressaare raudtee.
1941.aastal avati kitsarööpmeline Ikla - Ainaži raudtee.
1941.aastal purustati kitsarööpmeline Jägala - Raasiku raudtee.
1942.aastal ehitati kitsarööpmeline väliraudtee (600 mm) Kuremäe - Viivikonna - Vaivara - Sillamäe.
1942.aastal ehitati kitsarööpmeline väliraudtee (600 mm) Jõhvi - Ahtme - Kuremäe - Jaama.
1946.aastal suleti Harku - Harku vangla raudtee.
1947.aastal võeti üles Tondi kasarmid - Rahumäe vangla laager.
1947.aastaks olid valmis laiarpöömelised raudteed:
Tallinna minisadam - Paljassaare ja Kopli - Veskimetsa - Astangu - Harku.
1959.aastal suleti raudtee Nõmme-Väike - Vääna lõigul.
1961.aastal oli elektrifitseeritud Klooga - Paldiski lõik.
26.mail 1968.aastal suleti kitsarööpmeline raudtee Virtsu - Raikküla. Rööpad võeti üles 1969.aastaks.
1968.aastal suvel suleti kitsarööpmeline raudtee Avinurme - Mustvee.
1969.aastal suleti kitsarööpmeline raudtee Lelle - Papiniidu.
1969.aastal suleti kitsarööpmeline raudtee Viluvere - Vändra.
1969.aastal kitsarööpmeline Tallinn - Rapla - Lelle raudtee muudeti laiarööpmeliseks.
1970.aastal kitsarööpmeline Lelle - Eidapere raudtee muudeti laiarööpmeliseks.
1970.aastal suleti kitsarööpmeline raudtee Valga - Koikküla - Mõniste - Ape.
1971.aastal suleti raudteel Rapla - Raikküla lõik.
1971.aastal suleti Tallinn-Väike - Tallinna sadam - Ülemiste raudtee.
1971.aastal suleti kitsarööpmelised raudteed: Ülemiste - Maardu, Liiva - Nõmme-Väike, Türi - Tallinn.
1971.aastal kitsarööpmeline Eidapere - Pärnu kaubajaam raudtee muudeti laiarööpmeliseks.
1972.aastaks suleti Ahtme - Kuremäe - Jaama, Kuremäe - Viivikonna raudteed.
1972.aastal suleti raudteed: Pärnu - Papiniidu - Riiselja, Türi - Paide - Tamsalu, Viljandi - Türi, Sonda - Avinurme.
1972.aastal kitsarööpmeline Lelle - Türi raudtee muudeti laiarööpmeliseks.
1973.aastal kitsarööpmeline Türi - Võhma raudtee muudeti laiarööpmeliseks.
1973.aastal suleti Mõisaküla - Viljandi raudtee.
1974.aastal kitsarööpmeline Võhma - Viljandi raudtee muudeti laiarööpmeliseks.
1974.aastal suleti Eidapere - Järvakandi raudtee.
1975.aastal suleti raudteed:
Pärnu - Papiniidu - Sindi,
Rujiena - Mõisaküla - Riiselja,
Riiselja - Ikla - Ainazi,
Sindi - Lavassaare.
1976.aastal avati laiarööpmeline raudtee Pärnu - Pärnu kaubajaam.
1982.aastal avati laiarööpmeline Ülemiste - Maardu - Viimsi (Miiduranna) raudtee.
1983.aastal avati kitsarööpmeline Lavassaare - Tootsi raudtee.
1987.aastal avati laiarööpmeline Ülemiste/Lagedi - Muuga sadama raudtee.
1987.aastal suleti Tallinna minisadam - Paljassaare raudtee.
1990.aastal suleti Kopli - Veskimetsa - Astangu raudtee.
1990.aastal avati laiarööpmeline Nõmme-Väike - Astangu - Harku raudtee.
1997.aastal suleti Sonda - Aseri raudtee.
2000.aastal suleti laiarööpmeline Nõmme-Väike - Astangu - Harku raudtee.
2001.aastal suleti Pärnu - Mõisaküla raudtee.
2001.aastal avati laiarööpmeline Ahtme - Viivikonna raudtee (Põlevkivi raudtee).
2008.aastal võeti üles Pärnu - Mõisaküla raudtee.
2011.aastal võeti üles Vasalemma - Murru vangla raudtee.
1868
1899
1912
Nõmme-Väike - Sõrve - Suurupi
Liiva - Nõmme-Väike
Sõrve - Vääna - Humala
Harku - Alliku - Peetri - Alliku
Rahumäe - Tondi - Kopli
Liiva - Raudalu - Kurna/Sausti
Tondi - Mustamäe - Astangu - Kadaka
Tallinn-Väike - Ülemiste - Lehmja
Lasna/Ülemiste - Iru - Kose
Valdeku - Pääsküla - Laagri
Kõrgemäe - Kodasema
1913
1916
1919
1922
1923
1924
1925
1926
1927
Narva raudteejaam 1929.a
Tartu - Petseri raudteel sild.
1939
1940
1941 - 1950
1918
1951 - 1960
Tallinn - Moskva reisirong 1957.a
1961 - 1970
Narva vaksal 1926.a
Narva vaksal 1953.a.
1953.aastal oli valmis laiarpöömeline
1967.aastal oktoobris avati Tallinna vaksalli ümberehitatud hoone.
1930
Vedur ТЭП60-0565 firmarongiga "Tšaika", Incukalns - Sigulda jaamade vahel.
Tartu - Petseri raudtee ehitus. 1929-1930.a
Püssi raudteejaam (Isengoff)1922.a.
Palupera raudteejaam 1935.a
Kiviõli raudteejaam 1933.a
Türi raudteejaam 1918.a
Sonda raudteejaam 1916.a
Navesti raudteesild.
Saksa sõjavägi 1918.a
Riia vagunitehase elektrirong ER-1
Aegviidu raudteejaam.
Eesti delegatsioon toob olümpiatule vagunisse.
Platvormil on ajakirjanikud, militsi töötajad ja vagunisaatjad.
Kaks spetsiaalset klaas kolbi olümpiatulega sõidavad Tallinna.
Olümpiatule aukandmine.
Olumpiamangude tule Tallinnas
Tallinna vaksal
1991 - 2000
1895.aastal mais alustati esimese kitsarpmelise
raudtee ehitamist.
1896
Pärnu raudteejaam 1897.a
1897
Kitsarpöömelise veduridepoo Valgas.
Kilingi-Nõmme raudteejaam 1897.a
EESTI RAUDTEEDE
AJALOOLISED KUUPÄEVAD
15.aprillil (2.aprillil vkj.) 1901.aastal
Navesti raudteesild. Olustvere.
Rannamõisa - Vääna-Viti
Vääna - Türisalu
Kadriorg - Paljassaare
Aegna saarel raudtee
Naissaar saarel raudteede võrk
Lehtma - Tahkuna (Hiiumaal)
Mõntu sadam - Sõrve (Saaremaal)
Vormsi (Saxby küla)
Kuivastu - Võiküla (Muhul)
Auvere - Meriküla
Peeter Suure merekindluse raudteede skeem.
Revel 1878.a
Narva raudteesild 1910.a
Jägala - Raasiku raudtee.
Elektrirong Keila jaamas.
Saksa väliraudteed (600 mm) Narva rindel 1942.a
Viimane Tallinn-Haapsalu rong.
RAUDTEED EESTIS
Eesti raudteeliikluse ajalugu algab 1862.aastal. Vene impeeriumi, kelle koosseisu Eesti tol ajal kuulus, rahandusministeerium sai ülesande tegeleda raudteeühenduse küsimusega Sankt-Peterburgi, Tallinna ja balti sadamalinna Paldiski vahel.
Idee tekkimise algusest kuni selle realiseerimiseni kulusid mõned aastad. Tulemusena, esimene vedur, mis saabus Estlandi kubermangu 1869.aastal ja kandis uhket nime "Peeter Esimene", sõitis mööda siinseid rööpapaare 1870.aastal.
22.augustil (10.augustil vkj.) 1868.a Aleksander II nõuannete järgi algas liini ehitus Peterhofi vaksalist Tallinna (Revelisse) läbi Gatsina ja Narva ulatusega 413 kilomeetrit, ja Balti Raudtee Ühingu loomisega.
Eesti esimese raudteeliini pidulik avamine Leidis aset 5.novembril (24.oktoobril vkj.) 1870.aastal Narvas.
1887.aastal pikendati raudteeliini Valgani, kus ta ühendati ehitatava raudteega Pihkva-Riia. Viimasel avati alaline liiklus kaks aastat hiljem, 1889.aastal.
Esimene rong sõidutas reisijaid marsruudil Gatšina-Tallinn-Paldiski. Suurimateks raudteejaamadeks sellel suunal olid Gatšina, Volossovo, Jamburg, Narva,Toila, Jõhvi, Tapa, Aegviidu, Raasiku, Tallinn (Revel), Keila, Paldiski.
Esimene rong Revelist saabus Sankt-Peterburgi Balti vaksalisse 31.detsembril (19 detsembril vkj.) 1872.aastal, aga Peterhofi liin jäi Balti magistraali teisejärguliseks osaks.
On tähelepanuväärne, et tänasel päeval Eesti territooriumil kulgev marsruut omab ainult väikesi muudatusi.
24.detsembril (12.detsembril vkj.) 1872.a lõpetati Gatšinat ja Krasnoje Selod ühendava raudteeliini ehitus, mille järel Tallinnast (Revelist) oli võimalik sõita rongiga otse Sankt-Peterburgi.
1876.aastal raudtee ühendas Tartu ja Tapa linnad.
2.septembril (21.augustil vkj.) 1876.aastal saabus Tartusse esimene rong Tallinnast.
Raudteeühenduse avamine pealinnaga sai tõsiseks sündmuseks eelkõige Tartu kaupmeeste ja mõisnike elus-tooraine ja kaupade kohaletoimetamine ei valmistanud neile enam peavalu.
Eesti Postimees ja venekeelne "Kubermangu Ajaleht" teavitasid sellest rõõmsast sündmusest kogu maa elanikkonda.
"Esimene aurumasin ja vagunite koosseis saabusid Tallinnast Tartusse laupäeva, 21.augusti, õhtul kell 7.
Neid tervitati siin juubeldusega ning rõõmsate tervitustega.
Piki raudteed palistas teeäärt suur arv inimesi-hinnanguliselt võis neid olla 8-10 tuhat…"kirjutas ajalehes "Postimees" J.V.Jannsen.
Samaaegselt raudteeliini Tapa-Tartu ehitamisega valmis ka 1876.aastal Tartu raudteejaam.
Iseseisev Eesti Raudtee moodustati
Loode Raudtee juurdeveoliinide ning Sõja-mere - ja maismaa raudtee osade esimese Ühingu baasil
15.novembril 1918.aastal
Eesti Vabariigi Teede ministri käskkirjaga.
13.augustil (1.augustil vkj) 1897.a lasti käiku raudteeharu Mõisakülast Viljandisse ja sealt edasi Paidesse ning Tallinna sadamasse.
Alaline liiklus ülalmainitud punktide vahel avati 1901.aastal.
18.oktoobril (6.oktoobril vkj.) 1896.a oli valmis saanud esimene kitsarööpmeline (750 mm) raudtee
(Pikkus 125 km).
Tähtis on mainida, et raudtee ehitus Eestis mõjus positiivselt kohalikele, kuulsatele, praktiliselt mitte kunagi külmuvatele meresadamatele.
Muide,Tallinna sadamasse oli ehitatud tolle aja kohta suurim juurvilja elevaator.
Seetõttu suurenes ka kaubaveo maht.
28.novembril (15.novembril vkj.) 1905.a avati raudteeliin
(pikkus 78 km), mille lõppjaama, Haapsalusse, ehitati selle aja kõige kaasaegsem imperaatori paviljon.
Asi oli selles, et Haapsalu sai kuulsaks oma kuurortidega, kuhu armastasid sõita ka tsaari pere liikmed. Seetõttu vaksal ehitati välja uhkena, omades platvormi, mida kattis nikerdustega puitkatus.
1918.aastal ehitati еeine raudteeharu Saaremaalе (ühendas Kuressaaret, Putlat ning Hääskat).
1917.aastal ehitati raudtee Saaremaale Roomasaare ja Kuressaare vahele.
1917.aastal avati raudteeliin
1915.aastal avati kitsarööpmeline raudteeliin Sindi-Pärnu.
1918.aastal avati kitsarööpmeline raudteeliin Paide-Tamsalu.
1919.aastal avati kitsarööpmeline raudteeliin Riisipere-Vaimõisa (pikkus 27 km).
1920.aastal avati kitsarööpmeline raudteeliin Jägala - Raasiku.
1920.aastal avati laiarööpmeline raudteeliin Haapsalu - Rohuküla (pikkus 7 km).
1922.aastal avati laiarööpmeline raudteeliin Tartu sadamani.
1920.aastal alustati reisirongiliiklust raudteel.
16.veebruaril 1963.aastal pöörduti tagasi endise suurendamiseks koondamise idee juurde.
Raudteeliinid Eesti territooriumil said osaks
mille juhtkond asus Riias.
1920.aastal suleti Narva-Pihkva laiarööpmelisel raudteel Narva - Polja vaheline lõik.
1889.aastal avati laiarööpmeline raudteeliin
Riia - Valga - Võru - Pihkva.
Samuti ehitati Elva raudteejaam.
1899.aastal avati laiarööpmeline raudteeliin
Sonda - Aseri.
14.augustil (1 augustil vkj.) 1901.a alustati rongiliiklust
Viljandi - Türi - Tallinn-Väike raudteel.
1901.aastal avati kitsarööpmeline raudteeliin
Tallinn-Väike - Tallinna sadam - Ülemiste, pikkusega 3,7 km (Tallinna sõlm)
Raudtee arendamine oli Eesti Vabariigi prioriteediks aastatel 1920 ja 1930.
Neil aastatel ehitati palju uusi raudtee lõike.
Raudteevõrk laienes peaaegu 500 kilomeetri ulatuses.
Samuti ehitati 60 raudteejaama.
Algas eesti raudtee elektrifitseerimine.
1923.aastal suleti Kuressaare - Putla - Haeska - Rõõsa raudtee.
1924.aastal suleti Riisipere - Vaimõisa kitsarööpmeline raudtee.
1924.aastal avati kitsarööpmeline Sindi - Lavassaare raudteeliin.
Järgmiste aastate jooksul oli Tallinnast võimalik elektrirongiga sõita paljudesse lähedal asuvatesse linnadesse ja asulatesse, nagu näiteks Keilasse, Aegviitu, Klooga Randa, Paldiskisse ja Riisiperesse.
20.septembril 1924.aastal avati elektrirongide liiklus marsruudil Tallinn-Pääsküla, pikkusega 11 kilomeetrit.
Sellel päeval kogunesid Balti jaama riigitegelased, raudteeametnikud, ajakirjanikud ja, loomulikult, uudishimulikud.
Kell 11.15 väljus vedurijuht ja kolmest vagunist koosnev elektrirong suundus esimesele reisile. Esimese sõidupileti sõitu alustanud esimesele elektrirongile sai tollane Eesti Vabariigi peaminister Fridrich Akel.
Sõidust võtsid osa teedeminister Karl Kask, siseasjade minister Teodor Rõuk, sõjaasjanduse minister Oskar Amberg ja riikliku raudtee pealik Villem Reinok.
Tasub märkida, et elektrirongide liiklus Eestis algas kaks aastat varem, kui Nõukogude Liidus.
1940.aastal, kui EVR lülitati NSVL raudtee võrku, oli Eesti avaliku raudtee teede pikkus 1447 km,
millest 772 km -laiarööpalised ja 675 km kitsarööpalised.
31.oktoobril 1931.aastal avati laiarööpalise
raudtee, pikkusega 88 km.
Tänu sellele sai võimalikuks otseühendus Venemaa ja Ukraina keskosaga.
1.detsembril 1931.a avati kitsarööpmeline (750 mm)
raudteeliin, pikkusega 95 km.
1957.aastal algas auruvedurite üleminek mootorveduritele. See kestis 2 aastat.
Aastatel 1941-1944 oli Eesti natsistliku Saksamaa poolt okupeeritud. Neil aastatel raudtee töötas. Osaliselt toimus rekonstrueerimine,
mille käigus rööpapaari laiuseks sai 1435 mm. Otsekohe peale saksa vägede lahkumist pöörduti tagasi rööpapaari laiusele 1524 mm.
1953.aastal loodi Balti Raudtee, mis ühendas Läti, Leedu ja Eesti.
1956.aastal jaotati Balti Raudtee Läti, Leedu ja Eesti raudteeks.
Aastatel 1955-1958 rekonstrueeriti kontaktvõrk ja Järve ning Keila alajaamad.
1958.aastal, esimesena peale 1924.aastat, oli avatud uus elektrifitseeritud Pääsküla - Keila - Klooga lõik.
1960.aastal, oli elektrifitseeritud Klooga - Kloogaranna raudtee lõik.
oli 1871. aastatel ehitatud Balti raudtee taristu teenindusettevote, asukohaga Tallinnas.
Aastatel 1960-1970 kõik Eestis asuvad avalikud kitsarööpmelised raudteeliinid kas suleti või asendati laiarööpmeliste liinidega.
Viidi läbi 750 mm rööpalaiusega liinide Tallinn-Lelle-Pärnu-Mõisaküla ja Lelle-Viljandi rekonstrueerimine rööpalaiusele 1520 mm.
Aga 1967.aastal samas suunas hakkas sõitma veel üks firmarong "Tallinn".
1965.aastal eletrfitseeriti lõik Keila-Vasalemma.
30.mail 1965.aastal alustas kurseerimist kaugliini firmarong "Estoonia" marsruudil Tallinn-Moskva.
1970.aasta suvel suviste vedude tippaja kindlustamiseks lasti käiku kaugliinide reisirongid, kus vagunisaatjateks olid üliõpilasmalevlased.
1973.aastal avati liiklus Tallinnast ida suunas-kuni Kehrani, Raasikul anti käiku uus alajaam.
22.mail 1977.aastal läks esimesele reisile firmarong "Tšaika" Tallinn-Minsk. See oli ainuke rong, mis kurseeris Tallinna ja Minski vahel, läbides kõiki balti vabariikide pealinnu.
1978.aastal elektrirongide "ida"marsruuti pikendati Aegviiduni.
1981.aastal alustati rongiliiklust laiarööpalisel raudteel Tallinnast Pärnu kaudu Riia, aga samuti elektrifitseeriti raudteelõik Vasalemma-Riisipere.
Eesti raudteeliikluse arengu hiilgeaeg langes nõukogude perioodile. Möödunud sajandi teisel poolel oli võimalik ümberistumiseta sõita rongiga Moskvasse,
Sankt-Peterburgi, Minskisse, Riiga, Vilniusesse, Pihkvasse, Petserisse ja isegi Varssavisse, rääkimata vabariigi sisestest regulaarreisidest.
1.jaanuaril 1992.aastal Balti raudtee jaotati ametlikult üksteisest sõltumatuteks Leedu, Läti ja Eesti raudteedeks,
ja Venemaa Föderatiivse Vabariigi koosseisu kuuluvas Kaliningradi oblastis paiknevaks Kaliningradi raudteeks. Eestis asuv raudtee sai ametliku nimetuse
Eesti Vabariigi Raudtee (EVR) -
Железная дорога Эстонской Республики.
Kaugrongide reisijate veo loojang saabus möödunud sajandi 90-ndate aastate alguses, millal peale Nõukogude Liidu kokkuvarisemist polnud raudteetranspordiga
Eesti Vabariigi pealinnast kuhugi sõita.
22.septembril 1995.aastal lõppes reisijate vedu raudteeliinil Riisipere-Haapsalu ja oli suletud Riisipere - Haapsalu - Rohuküla raudtee.
2011.aastal avati suur ja väga hästi tehnikaga varustatud Koidula raudteejaam.
Sellest momendist alates eksisteerib raudteeliin Tartu-Koidula.
2011.aastal oli tähtsündmuseks ka rongipargile. Eesti Vabariik ostis Eesti raudteele üle 40 kaasaegse ning mugava diisel-ja elektrirongi, mis olid valmistatud Sveitsi firmas "Stadler".
Enne uute rongide kasutusele võtmist viidi läbi olemasoleva raudtee põhjalik rekonstrueerimine.
Paljudel lõikudel asendati täielikult raudteerööbaste alune teekate.
Absoluutselt kõik platvormid sõitjate liikumise peaaegu kogu ulatuses asendati "poolkõrgetega".
9.detsembril 2018.aastal lõpetati diiselrongide liiklus liinil Lelle-Pärnu.
2019.aasta kevad-suve perioodil taastati Riisipere-Turba jaamavahe, mis oli 2014.aastal seoses Riisipere-Haapsalu raudtee lammutamisega, likvideeritud.
2019.aasta detsrmbris elektrirongide liikumise marsruuti pikendati Riisiperest Turbani, s.o.7 kilomeetrit.
Esimene rong saabus Peterburist Tallinna 19.oktoobril (7.oktoobril vkj.) 1870.aastal.
23. veebruaril (11. veebruaril vkj.) 1872.aastal kinnitas Imperaator Seltsi uue põhikirja.
Ostetud Peterhofi raudteeseltsi liinid lisati ka Balti Raudtee Seltsile.
Eesti kubermangu aadelkond kohustus kaheksa kuu jooksul moodustama "Balti raudtee seltsi" kapitaliga 26 390 tuhat rubla.
Saanud ehitusloa, alustas
tööd.
1869. aasta suvi osutus kuivaks, mis aitas raudtee ehitajaid.
Balti Raudtee ehitasid elukutselistest ehitajatest komplekteeritud brigaadid.
Töid alustati mõlemast otsast, nii Peterburist kui Paldiskist, üheaegselt. Sügiseks olid rööpapaarid jõudnud välja Tallinnani.
Esialgu Balti Raudtee oli eraettevõte, aga 1893.aastal sai kroonu (riigi)omandiks.
Esimeseks Balti Raudtee juhiks Eestis sai Aleksander von der Palen.
Avamise päeva hommikul väljusid üheaegselt lippudega kaunistatud rongid nii Peterburist kui ka Tallinnast.
Mõlemad koosseisud kohtusid Narva raudteejaamas, kus ametlikult avati raudteeliin kasutamiseks.
Tõsi, puudus ikka veel otsene side pealinnaga (Peterburiga): rööpad ulatusid selleks ajaks ainult Tosnoni.
Balti raudteeliin kulges Nikolajevskaja raudtee Tosno jaamast Soome lahel asuva Balti sadamani (Paldiski). Liini pikkus oli 390 versta 155 sülda.
Juba moodustatud
põhikirja kiitis Imperaator heaks alles 25. novembril (13. novembril vkj.) 1870.aastal, kui raudtee ehitus oli juba lõpule viidud.
Põhikirja kohaselt võis Selts olla raudtee omanikuks 85 aastat, arvestades liikluse alustamisest.
Aga 20 aastat pärast ehituse lõppu õnnestus valitsusel osta raudtee riigi omadiks.
Aga juba seitsme aasta pärast vähenes sõiduaeg kümnele tunnile - ja seda veel olukorras, et rong võis jaamades seista paarkümmend minutit.
Reisijad olid teel kaksteist tundi.
Aega kulus teel olekuks liialt palju, kui arvestada, et ei tulnud läbida ühtegi piiri- ja tollikontrolli.
Kuid see polnud siiski selline ajakulg, mis kulus postitõllal, kes sõitis pealinna kolm päeva.
2. jaanuaril 1875 (21. detsembril 1874 vkj.) kinnitas Aleksander II Seltsi põhikirja täiendavad punktid.
Selts kohustus ehitama Tapsi (Tapa) jaamast Dorpati linna (Tartu) tee, mis moodustaks Balti raudtee viienda lõigu.
15. jaanuaril (3. jaanuaril vkj.) 1880.aastal avati Balti raudtee juures Reveli raudteekool.
Regulaarse liikumise avamine sellel lõigul, mille pikkus oli 105 versta 408 sülda, toimus 31.detsembril (19. detsembril vkj.) 1876. aastal.
Avatseremoonial osalesid Balti Raudtee Seltsi ametnikud, direktor, õpetajad ja külalised. Hoone pühitseti sisse kiriku poolt ja Balti raudtee direktor kuulutas raudteekooli avatuks.
Kooli juures tegutses Reveli tehnilise raudteekooli abivajavate õpilaste abistamise selts.
14. jaanuaril (1. jaanuaril vkj.) 1907.aastal likvideeriti Balti ja Pihkva-Riia raudtee.
Raudteed said üheaegselt moodustatud
7. juunil (26. mail vkj.) 1893.aastal ühendati Balti raudtee administratiivselt Pihkva-Riia raudteega. Edaspidi nimetati teed
25. märtsi (13. märts vkj.) 1893.aasta otsusega Balti raudtee osteti välja
Seltsist ja võeti riigi omandisse alates
13. aprillist (1. aprill vkj.) 1893.aastal.
13. mail (1. mail vkj.) 1893.aastal lõpetas von der Paleni asutatud Balti raudtee Selts tegevuse.
1895. aastal ehitati Kelmikülas aadressil Tehnika 18 ilus kaasaegne paekivist raudteekool.
Vabadussõja ajal tegutses siin Eesti sõjakool
ning enne Herbert Johansoni kavandatud koolimaja ehitamist 1937. aastal Hariduse tänavale oli seal ka Tallinna Prantsuse lütseum.
Nõukogude ajal asus selles A.Müürissepa nimeline raudteekool.
Pärast Eesti Vabariigi taastamist asus selles hoones Transpordikool.
8. detsembril (26. novembril vkj.) 1896.aastal valmis Rakvere-Kunda 20 km pikkune laiarööpmeline raudtee.
Tee oli mõeldud Kunda tsemenditootmisega seotud liikluse teenindamiseks.
Osa neist kasutatakse hiljem reisijateveoks.
IMPERAATOR PEETER SUURE MEREKINDLUS
Pärast Vene-Jaapani sõda õõnestati Vene laevastiku lahinguvõimet.
Balti laevastik ei saanud Saksamaa laevastiku tugevnemisega võrdsetel alustel võistelda.
Kartes, et tulevikus võib vaenlase laevastik Peterburi merelt ohustada, otsustati ehitada kaitserajatised Soome lahe rannajoone ja veeala kaitsmiseks.
Uus strateegia eeldas, et vaenlase laevadega võitlemise põhifunktsioon rajatakse mitte laevastikule, vaid ranniku suurtükiväele ja miiniväljadele.
Kindlustuste ehitamiseks kõige sobivam ala, mis sai nime -
oli positsioon liinil Revel (Eesti) -Porkalaud (Soome).
Selles kohas küünib Soome lahe kallaste vaheline kaugus 35 kilomeetrini.
See võimaldas kasutada vastasrannikule paigutatud suurekaliibrilist suurtükiväge, mis võis maastikul tulistada, takistades vaenlase laevade lahe sügavustesse tungimist.
Kaitsekonstruktsioonide hulka kuulus meresadama ehitamine Reveli (Tallinn), sõja- ja õhutõrjepatareide, ladude, arsenalide ning uute sideteede rajamine Soome lahe kallastele. Revelist pidi saama Balti laevastiku operatiivbaas.
Raudteeliinid pidid laienema ka Imperaator Peeter Suure merekindluse objektidele Eestis.
1912. aastal alustati enam kui 20 strateegilise kitsarööpmelise raudtee suuremahulist ehitamist.
Ajavahemikul 1913-1917 ehitati Eestis Imperaator Peeter Suure merekindluse kitsarööpmeline raudteevõrk järgmistel lõikudel:
28. veebruaril (15. veebruaril vkj.) 1916.aastal toimus ehitataval Narva-Pihkva liinil teede ühendus, ja alates 14. aprillist (1. aprill, vkj.) 1916.aastal hakkasid rongid mööda liini sõitma.
Päevas kurseeris kuni 25 rongi.
Gdovi jaamas oli vedurihoidla kolme koha jaoks, Narvas - kahe jaoks.
1913. aastal avati Liiva-Vääna kitsarööpmelisel raudteel reisirongide liiklus.
Tee hõlmas mitut ümbersõiduteed, sealhulgas neid, mis viisid Humalasse ja Suurupi sadamasse.
1915.aastal alustati Narva-Plyussa-Gdov-Pihkva-Polotski laiarööpmelise liini ehitamist.
Töö viis läbi Moskva-Vindavo-Rybinski raudtee. Ehitamine viidi läbi kahelt poolt: Pihkvast ja Narvast, tootlikkusega 2 versta (2132 km) päevas. Narva jaamast sai sõlmpunkt.
EESTI VABARIIGI VÄLJAKUULUTAMINE
24. veebruaril 1918.aastal kuulutati välja iseseisev Eesti Vabariik.
Järgmisel päeval võtsid Saksa väed võimu enda kätte.
Algas Saksa okupatsioon. Sakslased keeldusid tunnustamast Eesti iseseisvust.
Saksa okupatsioon kestis 1918. aasta novembrini.
Esimeses maailmasõjas lüüa saanud Saksamaa viis oma väed Eestist välja.
Samal ajal valmistusid Punaarmee väed üle Narva jõe Eestile pealetungi alustamiseks.
Venemaa, nagu ka Saksamaa, ei tunnustanud Eesti Vabariigi iseseisvuse väljakuulutamist.
Novembris sai taas kokku Eesti Ajutine Valitsus.
Ajutise valitsuse peamine ülesanne oli luua oma armee, et kaitsta riiki vaenlase rünnakute ohu eest.
Kuid armee loomiseks polnud aega.
Vabadussõda
Eestis peeti vabadussõda riigi kaitsmise ja iseseisvuse eest
28. novembrist 1918 kuni 3. jaanuarini 1920.
Eesti osavõtul toimunud sõjalised sündmused aastatel 1918-1920 hõlmavad vähemalt kolme komponenti:
1. Eesti Vabariigi vabadussõda (november 1918 - kevad 1919) Punaarmeega või "Nõukogude-Eesti sõda";
2. Eesti armee osalemine kodusõjas Venemaal Petrogradi ja Pihkva kubermangu territooriumil nõukogudevastaste jõudude poolel (1. juuli 1919 - 1920. aasta algus);
3. "Sõda Landeswehriga" Läti territooriumil (suvi 1919), kus Eesti relvajõud astusid vastu Balti Landeswehri (Saksa-meelsete Balti Hertsogiriigi relvajõud, mis moodustati peamiselt Eastsee sakslastest) üksustele.
Soomusrongidel oli märkimisväärne roll ka iseseisvusvõitluses.
Mis on soomusrong?
Soomusronge kasutati sõjategevuse läbiviimiseks raudteel. Soomusrong koosneb soomusvedurist, mitmest väikerelvaga soomusautost või soomusplatvormist, suurtükiväest ja õhutõrjerelvast, maandumisega platvormidest. Soomusronge kasutati sõjategevuses laialdaselt 19. sajandi keskpaigast kuni 20. sajandi keskpaigani.
Eestis hakati soomusronge ja sõidukeid ehitama juba Vabadussõja alguses. Esimene oli laiarööpmeline soomusrong number 1, mis ehitati Tallinnas. Ta saabus rindele 1. detsembril 1918.a. Ehitust juhtis tolleaegsete sündmuste aktiivne osaline kapten Johan Pitka, ta juhtis muuhulgas Kaitseliitu, oli seotud laevastiku korraldamisega ja ehitas soomusrongid ja soomusautod.
26. detsembril 1918.aastal määras Eesti armee ülemjuhataja Johan Laidoner soomusrongidivisjoni ülemaks kapten Karl Partsi. Tema juhtimisel moodustati üks kitsarööpmeline ja kolm laiarööpmelist soomusrongi.
Pärast oktoobrirevolutsiooni kuulutas Eesti välja iseseisvuse ja 1918. aastal lahutati Narva-Pihkva lõik riigipiiriga.
Rongide liikumine sellel seiskus.
Esialgu läbisid Narva-II jaamas piiriületuspunkti optantidega rongid, mille voo põhjustas piiride muutus ja uue riigi moodustumine.
1928. aastal ehitati Balti jaama linnalähirongide platvorm ja Tallinn-Nõmme liinile pandi teine rööpapaar.
1930. aastal (?) Asutati Kopli kaubajaam. Hävinud jaama kohale rajati kõrvalteed.
1941.aastal süütasid taanduvad Punaarmee väed Tallinna jaamahoone.
1944.aastal hävitati Valga-Rujena raudtee lõik ja suleti Aegna kaitseraudtee.
1944.aastal asutati Tartu Raudteetehnikum. 1968. aastal kolis see õppeasutus Tallinna ja nimetati ümber Tallinna Raudteetranspordi Tehnikumiks.
23. septembril 1944.aastal taastati rongiliiklus Tallinn-Nõmme liinil ja mõni päev hiljem sõitsid rongid Keilasse.
1945.aastal taastati Tallinna jaamahoone osaliselt.
Tallinn-Pääsküla elektriraudteeliini ehitus lõpetati 1946. aastal.
1946.aastal jaamas endise Tsaari auruvedurite depoo baasil Tallinna jaamas moodustati elektrirongide depoo.
1953.aastal ehitati Narva raudteejaama uus fundamentaalne
Vanade narvalaste mälestustest on teada, et rajatise ehitamisel kasutati ka Saksa armee sõjavange.
Eelmine puidust jaamahoone ehitati 20. sajandi kahekümnendate alguses, et asendada 1918. aastal hävinud hoone.
1962. aastal ehitati Tallinna jaama uus hoone, et teenidada reisijaid linnalähirongides.
1962.aasta suvel kolis elektrodepoo Pääskülla.
Tsaari auruveduri depoo endised hooned (1946-1962 Elektridepoo) lammutati 1962. aasta septembris.
Selle asemele ehitati reisiplatvormid.
19. juulil 1980.aastal Olümpiamängude ajal, toimetati
Moskvast Tallinna regatiks.
Aupagasi vedas olümpiakomitee liikmete saatel 33/34 "Estonia" Moskva-Tallinn firmarong.
Nendel eesmärkidel renditi pehme vagun (SV).
Vagun järgnes Moskvast rongi sabas ja kaks spetsiaalset klaas kolbi olümpiatulega asetati listmetele 17,18 kupeelauale.
Nendeks päevadeks said rongibrigaadi liikmed erijuhised.
Tallinna vagunisaatjate Reservi instruktorid, raudtee juhtkonna esindajad asusid teele.
Rongibrigaadi juhtisid kaks rongiülemat: Jaan Lapmaa ja Taimo Saul.
Tavareisidel juhtis seda konkreetset brigaadi parteitu Jaan Lapmaa.
Juhtkond otsustas, et saadab reisile ka teise rongiülema, kes on partei liige.
Vagunit teenindas vagunisaatja Galina Kondakova.
Järelevalvet teostas instruktor Ljudmila Fedorova.
Kahtlemata koosseisus, aga ka rongi läbivates jaamades oli küllalt palju miilitsaid ja koosseisulisi julgreoleku töötajaid.
Esialgu kaaluti olümpiatule edastamiseks mitmeid võimalusi. Kuid valik langes rongile.
Seega kanti see oluline sündmus Eesti raudteede ajaraamatusse.
1992.aastal, pärast Balti raudtee "kokkuvarisemist", tühistati Tallinn-Pärnu-Riia reisirong ja pärast seda suleti liiklus Mõisaküla-Ipiki lõigul.
Muide, raudteereformijad ise ei püsinud sellel kaua ja kadusid vaikselt ja märkamatult.
Üheksakümnendate aastate alguses valgus uute töötajate voog sõna otseses mõttes Eesti Raudteele. Pealegi said nendest inimestest, kellel puudus töökogemus, spetsialistid ja nõustajad raudteede haldamise ja liikluse valdkonnas.
Uued spetsialistid olid veendunud, et kõik reisijate kaugliinide suunad idasuunas on oma aja ära elanud. Oli vaja rongid ümber suunata Euroopa suunale.
1993.aastal avati liin Tallinn-Šestokai. Rong läbis Riia ja Kaunase. Sestokai terminalijaamas ühildati rong Poola raudteede rongiga Varssavi poole.
Reisijatel tekkis võimalus rongiga sõita Euroopasse.
Rong käivitati suurejooneliselt raha seadmete soetamiseks säästmata! Värvi tõttu sai rong hüüdnime papagoi.
Eurooplased ei kiirustanud aga rongiteenust kasutama ja meie Euroopasse sõitjad eelistasid kasutada alternatiivseid marsruute .
Ainsad reisijad olid kaubahaid, kes sõitsid Leedust ja Lätist Poolasse kaupade järele. Tühi rong kurseeris mitu aastat .
2014.aastal viidi Pärnu terminali jaam kesklinnale kaks kilomeetrit lähemale.
Varem suletud Pärnu jaama asemele ilmus Pärnu peatus.
2012.aastal lammutati Pärnu raudteejaama hoone.
Rongi viimane peatus jäi siia aga 2013. aasta lõpuni.
Tänasel päeval on Pärnu linn ilma raudtee ühenduseta.
Eestis ei leia Alexander von Paleni mälestusmärki
ei raudteejaama lähedalt ega mujalt.
Kuid hoolimata käigist pessimistlikest prognoosidest ei pingutanud rooste terasrööpaid - mitte neid, mis ulatuvad Paldiskist Peterburi,
ega ka neid, mille paruni töö järeltulijad panid Tartusse ja Valgasse.
Ja kui jah, siis ei vaja ta ilmselt paremat monumenti
kui rongirataste klõbin.
Vene rong päris rongi number 33/34 ja sai nimeks "Baltijskij Express".
Liikumisteed näevad nüüd ette saabumist Peterburi.
Praegu on koroonaviiruse pandeemia tõttu rongiliiklus alates 2020. aasta märtsist peatatud.
2015.aasta mais kaotati ainuke kaugsõidu rong Eestis- Tallinn-Moskva.
Hiljem rogiliiklus Moskva ja Tallinna vahel küll taastus, kuid Venemaa Föderatiivse Vabariigi rongiga.
Balti raudtee kaart 1873.a
1888.aastal ehitati Balti Raudteel Valk (Valga) vaksali hoone.
Vaksal avatud 1889.aastal.
Augustis 1944.aastal oli hävitatud.
1900.aastal avati kitsarööpmeline Viljandi - Türi - Tallinn-Väike raudteeliin (Pikkus 151 km).
1956.aastal suleti laiarpöömeline
KATASTROOF
BALTI
RAUDTEEL
Õnnetuses osalenud rongi reisijad pääsesid ainult ehmatusega, kusjuures suurem osa neist, pöördudes abirongiga Narva, jätkasid teekonda edasi. Rongis oli, peale teenindava personali, 30 inimest.
Niva, nr. 15, 1901.a
2.aprillil 1901.aastal juhtus Balti raudteel kiirrongi õnnetus. Pealtnägija seletuste kohaselt, rong, mis oli teel Riiast Peterburgi, liikus koleda ilma tõttu aeglaselt.
131 versta enne Peterburgi, Narva ja Sala jaamade vahel, rong laskus tõusult suletud auruklapiga. Järsku reisijad tundsid tõukeid, mis, nagu hiljem selgus, olid selle tagajärg, et rööpad pinnase lõhenemise tõttu lagunesid laiali, ning rong liikus mööda vedelat pori, mis kleepus rataste külge ja pillutas liipreid laiali, kuni täielikult kogu rongi koosseis lendas nõlvakult alla.
Kõik seitse reisivagunit kukkusid ümber. Peale suuri jõupingutusi õnnestus reisijatel vagunite uksed avada ja vagunitest väljuda.
Vedur, tender ja pagasivagun lamasid teekallakul, rattad ülespoole, ja nende juures kostsid oiged.
Peatselt ümberkukkunud veduri alt päästeti masinist, tema abi, pagasikonduktor ja kaks määrijat-õlitajat. Kõik nad olid teadvuseta seisundis. Enamik reisijatest kiirustasid oma vagunitesse, mis olid küljeli, et leida sealt mingeid vahendeid vigastatute olukorra kergendamiseks. Viivitamatult saadeti telergramm Narva, kus teatati rongiga juhtunud õnnetusest. Sealt saadeti abirong ja töölised.
Vigastatud toimetati ettevaatlikult saabunud rongile.
Sinna paigutati ka õnnetuses osalenud rongi reisijad. Tõsiselt kannatasid :
masinist Skokov, kes sai näo ja käte põletushaavad, tema abi Bobrov sai tugeva seljavigastuse ja rasked kätekahjustused, märkimisväärselt kannatasid kehavigastuste tõttu pagasikonduktor, kaks rataste määrijat ning vagunite puhastaja.
© EESTI RAUDTEELASTE LIIT 2021
TAGASI PÖÖRE
KEELE MUUTMINE
ИЗМЕНЕНИТЬ ЯЗЫК
Eesti keeles
По-русски
